Tuesday, April 28, 2015

siis kui 9 päeva järjest treenida

Läinud nädalavahetusel oli mul kool, mis ei saa olla takistuseks treenimisel, onju? Reedel plaanisin oma harilikku koolipäeva-eelsesse spinn+pumpi minna, aga hommikul ärgates olid kõik lihased nii väsinud, vaatasin trennikalendrit - ma olin üheksa järjestikust päeva tugevasti treeninud. Otsustasin seega puhata.

Laupäeval seevastu vedasin trenniasjad kooli (teise linna otsa) kaasa, et pärast loenguid Kristiinesse ZumbaStepi minna. Jep, jälle. Seekord oli ikkagi Zumba mitte Dance, jumal tänatud. Higi sai kenasti lahti, puusad ka, tuju muutus heaks (viimases loengus õps tõmbas moti nii maha, see on jälle see, et kui vähegi asja jagad, saad gigakeerulised ülesanded lahendamiseks) ja mõned-sajad kilokalorid sai ka maha raputatud.

Esmaspäeval oli tööpäev nii psühholoogiliselt äärmiselt kurnav, et õhtul ei jaksanud ma kuhugi minna. Tõmbasin koju kookonisse ja jõin palju teed, sest olek oli.. ja on tegelikult siiani kahtlane.

Täna, teisipäeva, hommikul ärkasin ilma äratuskellata kell 4 hommikul ja läksin 6:40 algavasse pumpi. Seekord oli asendustreener, minu vana kolleeg Hedi Haug, kelle kavad veidi teistsugusemad kui traditsioonilised pumpi kavad, põhirõhk kätele, mulle meeldis! Tõtt-öelda polnud ma kaua aega hommikuses pumpis käinudki, või üldse pumpis, sest viimases ringtreeningus hakkas mul üks põlv nii retsilt valutama, et ma ei julgenudki pumpi enam külastada. Ringi-treener soovitas mul ka puhata, seniks kuni arstijärjekorras ootan, glükoosamiini süüa ja väljaasteid mitte kunagi teha. Õnneks tänases pumpis olid käärkükid vaid tunni soojenduse osas, seega happy times.
Mis puudutab osade harjutuste keelde, siis see on hirmuäratav. Olen viimasel ajal üsna tihti mõelnud, et mis siis kui mul keelataks sportimine. Ma olen sellest isegi õudusunenägusid näinud!

Hommikul spordiklubist bussi astudes maandus minu telefonile vihmapiisk, mida kindaga kuivatama hakates selgus, et tegemist on siiski linnusitaga. Terve ekraan oli kenasti sõna otseses mõttes pasane, kinnas ka. Hea, et ise pihta ei saanud, mõtlesin. See aga muutus siis kui tööle jõudsin ja nägin, et terve mu selg ja kapuuts olid kakised. Kuskilt hakkab palju head tulema, ma tunnen!



Mis puudutab söömist ja toiduaineid, siis viimased kaks päeva ei meeldi mulle ühegi toidu maitse. Ei ole enam seda naudingutunnet isegi mitte siis kui oma lemmikut Nopri talu kohupiimakreemi šokolaaditükkidega söön, rääkimata siis soolastest asjadest. Päris hirmuäratav.

Thursday, April 23, 2015

uus jooksuvarustus

Tahtsin enne uute riiete postitust neid piisavalt kordi kanda, et tagasisidet ei lämmataks uute asjade eufooria. Väljas pole aga nii soojaks läinud, et neid parimal viisil testida, samas oodata ka enam ei kannata, seega..


Siin on minu ütlemata lemmikud püksid: ilusad, mugavad ja värvilised - viimane on mulle väga oluline aspekt riiete juures! Kusjuures leian, et püksid on reaalsuses palju ilusamad kui veebipoe fotodel.

Foto: jooksuriided.ee


Hakkasin kaugemalt piltidega pihta ja "zuumisin" aina lähemale, detailid-detailid!



Eriti pean kiitma põlveõndla-kohti, olin varasemalt märganud kaasjooksjaid selliste õhuvõtu-avadega pükse kandmas. On ju põlvetagused jalgadel need osad, mis kõige enam higistama hakkavad.

Samuti on hädavajalikud helkurid pükstel olemas - joostes ei riputa mingit plastikust kolinaga pingviini enda ju külge. Ka meeldivad mulle pükste alumise lukud, sain ka korra neid juba asjapäraselt kasutada kui Staminalt koju tulin ja meegaaa palav oli. 

Foto: jooksuriided.ee

Mis puudutab soetatud jooksupluusi, siis seda nii põhjalikult veel testida saanud pole. Küll meeldis mulle tema tekstuur esimesest katsumise korrast, see on ütlemata pehme, kerge, õhuke, kiiresti kuivav ning laseb nahal hingata. Ma ei teagi, miks ma arvasin, et tegemist on veidi karedama ja raskema kangaga.
Jope all juhtus sellega küll üks ebameeldivus, nimelt kui särki mitte püksi panna, hakkas ta üles rulluma. Teinekord olin targem. Loodan, et suvel, kui ilma jopeta joosta saab, püsib pluus ka ilma püksi panemata üleval.
  
Siiani olen Ronhilli varustusega vägagi rahul, materjalid head, õmblused korralikud ja hinnad vägagi meeldivad. Soovitan!


Wednesday, April 22, 2015

jalgrattalt tolm maha! + DanceStep

Esmaspäeval käisin hambaarsti külastamas. Terve päeva põdesin, midagi süüa ei saanud, sest kõhus keeras. Tema tooli istudes hakkasid mul pisarad voolama, jaaaa, ma tean, mis puudutab hambaarsti, olen nagu tita, aga ma tõesti paaniliselt kardan seal käimist. Maksin väikese plommi paneku eest 73 raha. Üks tarkusehammas tarvis ka välja tõmmata, selle maksumuse suurusjärk 100 euri. Mõtlen, et millal ma küll uusi trenniriideid nii osta saan? :( :D

Seda enam oli pärast tema kabinetist väljudes tarvis meeli rahustama minna, võtsin suuna Kadrioru poole ja kõndisin veidi:


Teisipäeval otsustasin rattaga tööle sõita. Edasi-tagasi sain kokku 13 km, lisaks 5 kilomeetrit kõndimist ja üks väga tõhus DanceStep trenn. Mäletate, kuidas ma tantsutrenne vihkan? Aga ometi miski sundis mind sinna minema. Seekord ei muutunud Dance Zumbaks nagu eelnevalt, millest mul oli äärmiselt kahju. Trenni esimestel minutitel toonitas treener, et tegemist on edasijõudnute tantsutrenniga. Ja tsirkus algas :D 
Mambo-tšatšatša-põhisamm-mamboo, mambo üle stepipingi, jajaaa, tagasi, ristsamm, põlvetõste, tšatšatša. Nii ma seal keerutasin, mambotasin ja astusin pingile, tegin pilvebaleriini, prooovisin kaasa teha, aga kõik ei tulnud päris välja. Ja siis kui kõik 3 osa olime eraldi selgeks õppinud, teatas treener, et paneme nüüd kogu kava kokku. Päris mäletasingi esimest osa ju, tundsin end kui elevant portselani poes :)


Ühesõnaga see oli košmaar ja ma loodan, et ma rohkem sinna ei satu, tõsiselt. Küll aga sai seal ohkeerutalennutalinalakkneidu-trennis higi mõnusasti lahti. :D





MyFitnessis on südamenädal, mis puhul saavad liikmed oma sõpru tasuta trenni viia. Teen seda täna minagi, vean oma kolleegi ringtreeningusse, et ta homme kanderaamiga tööle saaks tulla :)

Lisaks saab sama nädala raames oma vererõhku mõõta, tegin sellegi eile ära, tulemuseks, et mõlemad rõhud on kõrged, aga pulsi eest sain kiita. Jess :)


 

Kui kaal õhtul 67 koma midagi on, olen mina ikka rõõmust laes küll!

Sunday, April 19, 2015

Stamina / kui päevas kolm trenni järjest teha

Uskumatu kui kiiresti nädalad otsa lõppevad, ma ju ei olegi veel selle nädala trennidest õieti rääkida saanud.

Kolmapäeval leidis aset Stamina tervisejooksu sarja esimene etapp, kõik oli äärmiselt organiseerimatu, keegi ei juhendanud ega seletanud midagi särasilmselt nagu mina oma vaimusilmas ette kujutasin. Panime siis kiibid jala külge ja lidusime stardist läbi, käis mingi piiks - ju siis stardiaeg kirjas. Kartsin leida eest rahvamassi, järjekorras seismist, et oma kiip saada ja nii, aga tundub, et jõudsime enne tipptundi kohale, sest Kadrioru park, kus esimene etapp toimus, oli täitunud tavapäraselt, ei mingit liigset massi. Jooksmisega oli nagu ikka, esimene kilomeeter okei, teise juures mõtlen A-L-A-T-I, et ma ei jõua rohkem, jooksmine on nõme ja ma hakkan nüüd kõndima, aga kui selle teise kilomeetri kuidagigi üle elan, siis alates kolmandast lippan nagu vana gasell ning kui ring läbi sai, olin ühelt poolt pettunud, et nii vähe joosta sain aga teiselt poolt pakatasin energiast ja läksin reipal sammul suuure ringi ja veel suurema spordikotiga koju. Peika imestas, kuidas ma nii heatujuline olin, tavapäraselt tulen ma jooksmast nii, et mõnda aega kellegagi suhelda ei soovi, sest kogun end :D


Neljapäeval väisasin Lasna Myfiti velosaali, ma ei mäletanudki, et spinning nii tüütu ja õudne oli. Võib-olla olin ma kolmapäevasest jooksust veidi väsinud, võib-olla mängis rolli see, et ma enne tunni algust iseseisvalt 30 minutit ratta seljas sõtkusin, aga tunni alguses mõtlesin ma küll, et ma ei viitsi rohkem. Tagumik andis isegi mu superheade rattapükstega endast tunda ning sõitsin püsti rohkem kui treener seda näha oleks tahtnud. Treener oli ka uskumatult tüütu oma küsimustega, kurat küll, mida sa plärad, paidjomm!

Küll ei õpi inimene ka oma vigadest, sest laupäeva hommikul ootas ees taaskord Synrgy360, enne mida varajane ärkaja end ka kiirkõndi ja spinni vedas :D Seekordne tund oli Fjodoriga, vauu, kus oli kohal rahvamass ja mis pulsiga see trenn möödus. Teiste treenerite spinnid on selle kõrval kui lasteaia kasvandikele.



Pärast spinni olin märg ja läbi nagu vana kalts, tegin kiire autfiti vahetuse ja läksin sirge seljaga ning õnnelik pokerface näol ringtreeningusse. Ka see on Fjordoril teistmoodi. Kui teised treenerid annavad hingetõmbe pausi igas jaamas oma seeriat lõpetades, siis Fjodor neid auke sisse ei tekitanud. Iga harjutust tegime 30 sekundit ning edasi tuli liikuda turboga järgmisesse jaama. Hingata ja juua saime iga ringi lõpus. Viimased kaks ringi tegime lausa nii, et ka ringi täis saades ei saanud ei joogi- ega puhkepausi. Räige kütmine!


Sellel nädalal sai kirja kuus trennipäeva, not bad, not bad at all! Lisaks sai päris palju õues liigutud. Laupäeval pärast kolme trenni kõndisin veel 10,99 km, mille hulgas oli ka discgolfi vägagi reljeefsetel radadel tammumine ning pühapäeval tegime peikaga pisikese 8,07 kilomeetrise kõnniringi.
 


Pikakari rand
                                    

Suutsin omale vahepeal muretseda raamatu "Kõht trimmi!" Kõhu ja üleüldse toitumis/treening-teemade üle arutades selgub, et igal koolkonnal on omad tõekspidamised, näiteks: "hommikusöök on kõige tähtsam" vs "pole vahet millal sööd, oluline on päevase kaloraazi maht" või siis "sööma peab viis korda päevas, kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala" vs "oleneb inimesest, mõnele sobib tihedam söömine, teisele mitte, kel pole aega selleks jne". Raamat oli põnev, lugesin selle ühe õhtuga läbi. Loomulikult lükati seal ümber ka neid uskumusi, mida mina siiani pidanud olin, teisalt raamatu kasutatud kirjanduse mahtu vaadates - kaks lehekülge kirbukirjas, tundub usaldusväärne. Lisaks on raamatusse lisatud hulganisti puust-ja-punaseks harjutusi, mida ma ajanappuse tõttu veel proovinud pole, aga tunduvad asjalikud peamiselt sel põhjusel, et istessetõusud on välja jäetud. Teose usaldusväärsus kasvas veelgi, kas pole?

Tuesday, April 14, 2015

mõned tõhusad harjutused ja menüü

Esmaspäeval läks tööl pikemalt, mistõttu tavapärasesse pumpi ma ei jõudnud, läksin hoopis (üllatus-üllatus) ringtreeningusse. Enne jõudsin veel 40 minutit lindil kiirkõndi teha. Eriline rõõm valdas mind siis kui selgus, et Maris taaskord trenni asendab. Lisaks sellele, et ta (ainsana) mind nimepidi kiidab ja utsitab, meeldivad mulle tema trenni ülesehitused enim. Trenni lõpuks mõtlesin tõsimeeli, et enamaks ma võimeline pole. Siin on minu võimete piir.

Mõni harjutusepilt esmaspäevasest trennist, ehk saate šnitti võtta:
tundub ütlemata lihtne, aga proovi nii ühe minuti kaupa, 
päris läbi võtab :)




käed sirutasime tegelikult täiesti üles välja, 
kükkides küünarnukid vastu põlve, 
raskustekes 3-kilosed hantlid

8-kiloste sangpommidega


käelabade asend hästi oluline!


Juba täna õhtul lähme Stamina tervisejooksusarja raames jooksma, kui mõned korrad oma tutikat jooksuvarustust proovinud olen, näitan teile ka.

Seniks vaadake mu viimaste päevade toidupilte:







mikrolaineahjus suppi soojendada ei soovita,
samal ajal kui pool supist on külm, on teine pool megakuum.
ja sellest, kuidas nimetatud masin kogu toiduväärtuse ära killib, 
ei hakka üldse kirjutamagi..

kapsarull kodujuustu ja kirju salatiga


 Kiievi kotlet kodujuustu ja kirju salatiga 

kohupiim kiivi ja kaneeliga

Monday, April 13, 2015

nv liigutamised ja uneprobleemid

Nädalavahetused mööduvad nii kiiresti, et sel ajal on blogi täiesti unarusse jäetud.

Reedel oli koolipäev, mistõttu oli hommikul aega, et oma uus saabunud treeningvarustus ära proovida. Kas terve inimene just vaba päeva hommikul päikesetõusuga jooksma peaks, on ise küsimus, aga normaalne ongi igav :D



püksid: jooksuriided.ee

 
mulle hakkab mu jalgade kuju juba meeldima :)
  




Ööl vastu laupäeva magasin ma ühe tunni (pidu läks pikale), ilm oli ilus ja süümekad ei lubanud kauem magada. Seega tegin jooksmise asemel pisikese 10-kilomeetrise kiirkõnni Kadrioru pargis. (Pidin kõnni lõppedes veel maja ümber ühe ringi tegema, sest muidu oleks napilt kilometraaž alla 10 jäänud :D ).



Rahvast oli pargis palju: mõned sporti harrastavad noored, titemammad kärutamas kuid enamik muidugi pensionärid, kes näod päikese poole ning varrukad üleskeritult D-vitamiini organismi salvestasid. Eks tegin isegi tavapäratult pargis tagurpidi ringe, sest nii paistis rohkem päikest näole. Nägu mul aastaringselt nagu surnul - liigvalge ja solaariumis ei käi ma põhimõtte pärast juba aastaid. Kas ainult mulle tundub või ongi jumekamad inimesed ilusad? Mina meeldin endale vähemalt jumekana rohkem.


Kokku sai eelmisel nädalal viis trennipäeva, mis on saanud pigem juba tavaks kui harva esinevaks nähtuseks. Tõsi ta ju on, et sport (ja silmnähtavad tulemused) tekitavad sõltuvust!

Imelik on asja juures aga see, et ma viimased nädalad magada ei saa. Lähen endiselt enda vanuse kohta ütlemata vara magama, alati on une jaoks vähemalt 9 tundi varutud, aga uni on katkendlik, terve öö siplen, keerutan ja näen absurdseid unenägusid, hommikul äratuskella helisedes ei suuda ma seda kuuldut uskuda, sest väsimus on rets. Ja nii päevast päeva. Algul arvasin, et tegemist on kellakeeramisega kaasnenud hädaga, aga nüüd on üksjagu aega möödas ja asi ei näi muutuvat, any ideas?

Wednesday, April 8, 2015

Synrgy ringtreening ja kuidas saada parim vorm paari kuuga

Praeguseks olen neli järjestikust päeva treeninud ning eile õhtul pärast Synrgy360 sõna otseses mõttes vedasin jalgu järel ja ootasin kannatamatult koju jõudmist. Peaksin tänase trenni vahele jätma, et keha veidi taastuda saaks, aga teisalt reedest pühapäevani olen koolis ja selle kõrvalt jäävat üürikest vaba aega veedaks hea meelega hoopis kallimaga koos.. dilemma! 

Kolmapäevast Synrgyt juhendas Kaspar, kellega mul eelnev kokkupuude puudus. Spordiga tegelevad inimesed on kõik (vist) rõõmsameelsed ja toredad, samuti ka tema. Kuna meid trennis oli vaid kolm, oli taas tegemist pea personaaltreeninguga. Treener käis ringi ja jälgis igaüht meist igas jaamas, et me ometi valesti või liiga lihtsalt harjutust ei sooritaks. Sain hästi palju kiita oma kükkide ja plangu eest, reie tagumist lihast treenides ja TRX-iga mässates. Happy puppy!

Mõned näidispildid googleist, mida tänases trennis tegime:


kükist topispalli viskamine vastu seina

mägironija TRX-iga
seda harjutust tegime tegelikult kõhuli olles ning 
jalga tagumikuni kõverdades ning seejärel 
aeglaselt tagasi lastes

Lisaks tõstsime kogu keha üle suure võimlemispalli laes rippuvate "nööride" ning kõhu- ja kätelihaste abil. See oli trenni raskeim katsumus. Kahjuks ei leia sobivat pilti seda ilmestamaks.


Lisaks sellele, et MyF igasugu erinevaid kampaaniaid korraldab, on nad viimastel nädalatel ka erinevaid ajakirju jaganud. Olen skoorinud omale tasuta ajakirja Sport, TervisPluss ja Cosmo, viimase lugemiseks pole veel aega või motivatsiooni leidnud, aga ikkagi TASUTA :D Lisaks trenninõuannete raamatu "Naised trenni".

Näitan teile viimasest ka mõnda pilti, meeldetuletuseks hea ja ehk saab keegi isegi uut infot :)



 





Lõpetuseks üks huvitav lugemine lihasvalude, nende leevendamise ja müütide kohta SIIT.

Tuesday, April 7, 2015

ZumbaStep - uus trenni kogemus

Võin käsi südamel öelda, et varem pole ma Zumbas käinud ning igasugune kokkupuude sellega puudub. Need üleshaibitud asjad mind ei tõmba. Näiteks pole ma kunagi Boratit, Sõrmuste Isandat ega Avatari näinud, keeldun vaatamast Youtube'st megapoppe videosid, IceBucket-challengeitest ja asjadest olen ka eemale hoidnud just sama asja pärast.

Eile oli aga MyFitnessis Apotheka eritreeningud ning mulle jätkus vaid koht Kristiine DanceStepi. Jepjep, mäletan küll, et alles paar päeva tagasi mainisin, et tantsutrennid mulle ei istu ja et mõnda aega uusi trenne ei katseta. Läks teisiti. Kohale jõudes selgus, et Dance on asendunud Zumbaga!!! Ma esiti arvasin, et ma ei lähegi, Zumbatajad oma puusanõksu, riiete ning liigse rõõmsameelsusega ajavad mul südame pahaks, lisaks see haip seal juures. Aga kui ma juba end tipptunnil Lasnamäelt Kristiinesse kohale vedanud olin, otsustasin ka saali liigata, kusjuures olin kindel, et trenni lõpuni ma vastu ei pea ja astun keset trenni saalist välja.

Poole trenni pealt lahkujaid oli täpselt üks, seegi läks sellise kärtsu ja mürtsuga - nimelt viskas ta oma stepipingi vastu seina, mida treeneriga pärast trenni mainis, et eriline hull :D Mina pidasin edukalt trenni lõpuni vastu ja mida minut edasi, seda rohkem mu nägu rõõmsamaks ja higisemaks läks. 

Trenn ise oli ütlemata vahva. Kartsin, et mu nõrgad/haiged põlved ei pea stepipingil tervet tundi vastu, aga see oli küll iizi! ZumbaStep olevat mujal maailmas juba üsna populaarne ja mina loodan, et MyF leiab mõne augukese selle trenni jaoks ka õhtusel ajal, ma läheks küll veel. Mõnus vaheldus lihastreeningule. Eriti hea on see, kui mingi nõmedate liigutustega hiphopi lugu on, siis tead, et kui lõpeb lugu, lõpeb ka see koreograafia, uue looga uued move-id. Hästi värskendav ja lõbus!

Ei leidnud väga rütmikat ja kihvti videot, aga ühte siiski näitan, mis aimu annab, mis tunnis toimus:




Eelmises postituses mainisin oma pepu kahanemist, mis sundis mind taaskord keha mõõtma ning võrreldes 1. novembri mõõtudega on kahenenud kõige enam rinnaümbermõõt - 7 cm, kõht 6,5 cm, pepu 6 cm, kints 4,5 cm, käsi 3,5 cm. Ja eilseõhtu kaal oli 68,4 kg. Valetan kui ütlen, et mott ei tõusnud :)

söögist ja pepu kahanemisest

Esmaspäeval läksin 55-minutilisse pumpi ning selgus tõsiasi, et minu koht saalis oli ära võetud ning sattusin esiritta treenima. Ma olen seda teadlikult vältinud, sest ma ei ole endas ja kava peasolekus nii kindel. Seekord ei olnud pääsu, ma treenisin täpselt saali keskel treeneri silme all. Konkreetset kiitust tema suust küll ei kõlanud, aga hea tunne oli, kui ta teiste vale asendit kommenteerimas käis, aga mulle vaid naeratas ja sundis veeeel kauem lendama (ma väsin ju isegi ühekiloste raskustega ära).


Nii palju arengut on, et kätekaid jõuan juba rohkem teha kui näiteks esimesel korral, pooled väljaastetest teen kangiga, teise poole ilma, aga jõudsin kõik kaasa teha! Sama ka rinna- ja kükilugudega.
Täna on veidi lihastes valu tunda, nii hea!


Pole kaua aega söögist rääkinud. Tegelikult pildistan ma oma sööki pea igapäevaselt, aga unustan koguaeg näidata. Siin on valik minu eilse päeva söögist:

 Hommik: Täistera kaerahelbepuder kohupiima, kaneeli ja kiiviga.

 Lõuna: Kanašnitsel kurgi, kodujuustu ja peedi-küüslaugu salatiga.

Õhtu: Tatar kanafileega, kõrvale kurgi-kapsa-hapukoore salat.

Ma ei hakkagi üldse väitma, et see mingi kava järgi on või niisama ütlemata tervislik, aga arvestades minu varasemaid harjumusi, olen ise eilse menüüga väga rahul. Kui see Tupla oleks veel söömata jäänud.. (A)

Ja kui ma juba piltide lisamisega hoogu läksin, siis näitan ka oma reedest endlit, mille trennis tegin. Käed, rinnad ja peps ikka kahanevad, aga vot reied väga peenemaks ei lähe (ma ei ole muidugi kaua aega mõõtnud ka, võrdlen seda pepu-jalgade seosega).



Lõppu veel märtsi liikumiste kokkuvõte, mis on tagasihoidlik, aga kui mõelda, et siin on vaid kõndimised (ja kaks jooksu) kirjas, siis võib uhke olla! 



PS! Kohekohe peaks kohale jõudma ka minu uus jooksuvarustus jooksuriided.ee -st, can't wait!

Sunday, April 5, 2015

ütlemata sportlik nädalavahetus

Pärast neljapäevast gorilla-trenni oli selge, et ma uusi treeninguid mõni aeg ei külasta. Reede hommikul võtsin vaevaks Kristiinesse sõita ja oma lemmik spinn+pump trenni läbida. Jõudsin enam kui pool tundi varem kohale ja kukkusin aga väntama. Varsti sisenes spinnisaali üks neiu, kes tuli otsejoones minu poole (saalis rohkem isendeid polnud) ja hõikas:
"Tere!"
Eriti viisakas, mõtlesin ning teretasin vastu.
"Tere Mannu!"

Hämming.. "eeeeee, tere"
"hehe, ma olen Jänku" :D
"oiii, teereeeeee! :D " (teretan kolmandat korda)

..ehk siis Katsejänku, kes ka ennemusite blogis.


Mind ikka üllatab see, kuidas netis suheldes inimese välimusest nii teine mulje saab jääda. Katsejänku puhul arvasin, et tegemist on pika ja sihvaka, pigem füürerist koduperenaisega, aga selgus, et ta on lühemat kasvu nunnu tüdruk.



Igaljuhul trenn läks hästi, pumpi osas biitsepsi-lugu ilma pausita endiselt lõpuni teha ei jõua, aga arengut on märgata. Pärast seda läksime peikaga kossu vaatama ning kuni varajaste hommikutundideni vestlesime elukutselistega spordist. Laupäeval käisime sõpradega bowlingus ja veel üks korvpalli vaatamine. Pühapäeval jõusaalis etteolematu jala- ja planki-päev ning hiljem järgmise seltskonnaga bowling. Selline täiesti spontaanselt sportlik ja toiduselt tervislik siidrivaba nädalavahetus tuli. Mina olen rahul!

Enamik nädalavahetusel kõlanud jutust puudutas sportimist, tehti hullult nalja (kõhulihased!), jagati oma kogemuste põhjal näpunäiteid ja kokati tervislikke toite. Tõtt-öelda ma ei ole sellist nädalavahetust enda elus veel kogenud, see andis uut hingamist ja tiris suunurgad veel rohkem ülespoole. Sain uue jõusaali kava ka, kusjuures sellepärast ma saali viimasel ajal polegi jõudnud, et mu sealsed trennid on kuidagi üksluiseks ja igavaks muutunud. Nüüd tahaks juba uut kava praktiseerima minna ja teada saada, kas see on tõesti nii hea kui räägitakse.


Tänane varahommikune päike tiris minu kapist eelmisel kevadel soetatud lillelised seelikud välja.. aga selga pannes selgus, et need on nii suureks jäänud, et lausa keerlevad seljas ringi. Kui see ei anna motivatsiooni, mis siis veel!? :)

Thursday, April 2, 2015

kuidas treener palus meil gorillasid mängida

Neljapäeval käisin ühes väga veidras trennis. Esiti mõtlesin, et aprillinaljadega on liiale mindud, edasi kahtlustasin aga varjatud kaamera saadet, sest see, mis seal toimus oli pehmelt öeldes veider.

Tegemist uue trenniga, mille nimeks Interval Toning. Ma saan suurepäraselt aru, et interval tähendab pulsi tõstmist ja toning lihastööd, aga kokku arvasin, et tuleb veidi teine kompott. Tund algas vägagi tantsulise soojendusega, ma olen alati arvanud, et oskan tantsida ja end sujuvalt liigutada, aga see trenn pani mind mõistma, et ei liigu ma enam nii nagu noore kitsena. Tantsida mulle iseenesest meeldib, aga tantsulisi treeninguid olen vältinud, sest need on nii veidrad, treener liigub nii hästi ja siis olen mina.. tundmas end puunukuna.

Okei, edasisest sain ma aru, et stepipingil kõiksugu säärelihase harjutused, väljaasted ja kätekõverdused, mõned combati võtted, ketastega lendamised ja asjad, aga kui treener palus meil gorillasid mängida, kivistusin mõnekümneks sekundiks. Vaatasin ainiti treenerit: kas tõesti?




See pilt on vaid selles mõttes liialdus, et nii karvaseid ja inetute nägudega isendeid ma saalis ei märganud. Aga nii me kappasimegi seal ringi. Küll vasakule 10 hüpet, siis paremale, siis ette ja siis taha. Ja uuesti. Kui veel arusaamatuks jääb, siis toetasime kogu keharaskuse kätele maha, seejärel hüppasime jalgadega palutud suunas, tirisime käed järele ja nõnda uuesti ja uuesti. Vahepeal pakkus treener meile ka banaani. Tegelt ka!

Vahepeale lihastoonuse harjutusi ja siis jälle intervalliosa, milleks oli kükita-ja-pane-käsi-maha-vastasjala-kõrvale-siis-siruta-end-graatsiliselt-diagonaalis-üles-ja-korda-sama-teisele-poole. Ja nõnda edasi, ja siis veel kaks korda kiiremini. Ja siis tee kätega mingit hoopis teist asja. Oh jumal, miks ma siin olen!?

Ma olin seal trennis kõiksugu ebamugavusi teinud ja ütlemata kaua trambeldanud ja kella vaadates selgus, et see õudus on kestnud vaid 20 minutit.. ehk siis 25 minutit pidin ma veel seal ruumis olema ja soovitavalt ka kaasa tegema.. sest oleks ju ebaviisakas niisama käed puusas seal seista või saalist lahkuda. Ma tahtsin nutma hakata, olukord oli nii lootusetu.

Täna lähen külastan vana head spinn+pumpi, seal ei saa üllatusi olla. :D