Friday, February 20, 2015

sel nädalal kõndinud üle 40 km!

Nädal eelmisest postitusest möödas, peaksin heietama nagu pensiokatele kohane - tõesti aeg lendab käest!

Sel nädalal olen käinud mitmel korral Kadrioru pargis jalutamas, ühel päeval kogunisti 14 kilomeetrit, lisaks üks bodypump, üks spinn ja kahel järjestikusel hommikul jõusaali trennid. Tervis oli pärast sünnademöllu magamatusest veidi kehvemapoolsem, kahel päeval jäin lausa töölt koju, mistõttu pikendasin teistel päevadel kõndimistiire olles tänaseks sel nädalal kõndinud 40,87 kilomeetrit. See on täpselt sama pikk tee kui pealinnast minu vanematekoju. Muljetavaldav :)

Pumpis tõstsin raskusi, kui enne tegin kõike 5-kilose kangiga, viimase seeria kükke vahel ka 10kilosega, sama lugu seljaga, siis nüüd lisasin jalgu treenides igale harjutusele 5 kilo juurde. Megaraske oli kükke teha, ma pole kunagi trennis nii hullult pingutanud, kuid see tasus ka kuhjaga ära: seda pingutust on lihastes tunda ka veel kolm päeva hiljem :D Mis puudutab väljaasteid, siis sain seekord need üsna valutult tehtud, kuid treener rõhutas, et raskus peab siiski esimesel jalal olema. 

Nädalavahetusel tahaks mõnda uude trenni minna või koguni uude treeningsaali - Roccasse näiteks. Nüüd mul üks võitluskaaslane ka olemas, kes viitsib minuga nii tööpäeva varahommikuti kui ka nädalavahetusteti jännata :)

Veel tahaksin teile kõigile südamele panna, et kiitke inimesi, kes on teie ümber. Mul läks ükspäev tuju nii nulli kui sain aru, et keegi minu pingutusi ei näe: "aaa, oled ka 10 kg alla võtnud vä? oota, tõuse uuesti püsti, ma vaatan!" Üks sõber küsis selle peale kohe, et kelle jaoks ma siis üldse treenin: enda või teiste? Loomulikult enda jaoks, aga vahel on kellegi kiitust või innustamisi tarvis, et veelgi rohkem motiveeritud olla. Olgem ausad, kellele ei meeldiks kui tema pingutusi märgatakse? 
Üksasi on see kui mu mõni suvaline tuttav või võõras lugeja seda ütleb, loomulikult olen ma meelitatud, eestlase suust on seda üldjuhul küllalt keeruline välja tirida! Aga vot südame teeks veel soojemaks kui keegi lähedane ka seda märkaks, hindaks.



Varastasin selletarbeks Aileni blogist pildi ka


26.02 lähen kehaanalüüsi, ei jõua ära oodata, et tulemused teada saaks!

5 comments:

  1. Ma kohe kiidan sind! Tubli, erakordne, hämmastav, suurepärane planeerija!
    Sa alati kirjutad asjakohased kommentaarid ja jagad toetavaid sõnu. Loodan, et su eesmärgid saavad täidetud ja lähedased julgevad rohkem pai teha. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii nunnu :) :) aitäh ja kallid.

      Mu laenuvanaema (minu enda vanavanemad surnud, see on peika oma) nägi mind laupäeval ja ütles, et ei märganudki mind esimese hooga, et olen nii kõhnaks jäänud. Vot oli see vast oodatud kompliment, seda enam, et tegemist on vana inimesega, kes ehk ei näegi superhästi + tal ei olnud aimugi, et trenni teen või saleneda üritan. :)
      See on vist see ka, et inimesed, kes mind tihti näevad, ei näegi seda "vaau, sa alla võtnud vä" kui need, kellega harvemini trehvame.

      Delete
  2. Minu arust on ka tegelikult oluline kui keegi märkab sinu muutusi ja saavutusi ja kiidab sind nende eest. Kuidas muidu aru saad, et liigud õigel suunal?
    Sina oled tubli! Mulle su blogi meeldib- lihtne ja täis motivatsiooni (vähemalt minu jaoks:))

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õige suuna jutt on jummala hästi öeldud! Vahva, et ühte moodi arvame - treenijad peavadki kokku hoidma :D

      Delete
  3. Mina näiteks ei oska kiitusi vastu võtta. :/

    Aga see oleks muidugi väga kahtlane, kui ma praegu kirjutaks, kui imetabane, toetav, kaunis, motiveeriv, abivalmis ja imeline sa oled, nii et ma parem ei hakka seda siia kirjutama. :D

    Aga.. minu puhul töötas hoopis peika poolt tulnud natuke negatiivne kommentaar, et end motiveerida. Trenni vaja teha ja pingutame suve pepude nimel edasi, eks! :D

    ReplyDelete