Friday, February 27, 2015

kõhupekid põlema!

Kehaanalüüsi tulemused olid ettearvatavad. Tõtt-öelda isegi üllatav, et mu keha niivõrd lihaseline on, silmaga seda küll ei näe. Tulemustest hirmutas vaid see väike kaloraaz, mida päeva jooksul tarbida võin, arvasin, et ma ei saa nii vähesega hakkama.
Eile pärast õhtusööki kella 18 ajal näitas nutridata, et minu päevanorm on täis söödud. Me pidime ju veel kinno minema ja seal on niii palju ahvatlusi!!!!!! Ma olin nii murtud, kartsin kinomajja jõudmist, sest äkki ma ei suuda kommidele ja suhkrujookidele ära öelda, seda enam kui kõik teised neid meie seltskonnas tarbivad.
Kinos olid aga söögi-joogi lettide juures megajärjekorrad, mistõttu me kõik nodist ilma jäime - ei viitsi ju pool filmi järjekorras seista. Seega oli õnn minu poolel ja ma ei pidanudki selle raske katsumusega silmitsi seisma. Õhtul 22 ajal koju jõudes olin väike õnnejunn kui tõdesin, et suutsin 4 tundi ilma näksimata olla. Minu jaoks on see väga suur saavutus!

Täna kohtasin trennis vana sõbrannat, kellelt sain komplimendi kahanemise kohta. Ja siis ma avastasin temaga kõrvuti spinnides, et koos on ikka hulka kergem treenida, st näiteks on raskem trenni minekust loobuda, sest kui kaua sa otsid vabandusi puudumiseks ja on ka raskem trennis alla anda. A la mismõttes ta jõuab selle lõpuni teha ja ma mitte, raskem on alla anda kui sõber kõrval rassib, tekib võistlusmoment või midagi. See on ju hea edasiviiv jõud!

Ükspäev ostsin omale mahlapressi, et Nestea ja alkovaba Kopparbergi oma menüüst täielikult elimineerida. Värskelt pressitud apelsinimahl on ju ikka kasulikum kui eelpool nimetatud joogid. Ehk saan selle abiga ka šokolaadiisu üle kavaldada ;)

Olgu veel öeldud, et ma ei arvagi, et ma suudan elu lõpuni nutridatasse oma sööke-jooke sisestada või vaadata, mida suhu pistan, aga praegu olen ma justkui mingis testgrupis teada saamaks, kas mu pekk kaob mühinal kui ma maiustustest loobun. Kui see tõele vastab, loodan, et saan veelgi motivatsiooni juurde, et nende kogust jäädavalt minimeerida, aga kui testperiood oodatud tulemust ei too, olen ma teistpidi õnnelik ja jätkan oma tavapärast rada: olen rõõmus, teen trenni ja söön kommi.. pekivööga :)

Nädala kõige vahvam uudis on aga siin: eile registreerisin meie tiimi Stamina tervisejooksu etappidele. Jookseme kollegidega alates poolest aprillist 21 kolmapäeva järjest looduskaunitel Tallinna ja Harjumaa metsaradadel. Tulge ka, mina igaljuhul ei jõua avapauku ära oodata!

Wednesday, February 25, 2015

kehaanalüüsi tulemused

Ma olen harjunud hommikuti sööma, mistõttu oli täna eriti raske tühja kõhuga pool linna läbi käia, et ilma söömata kehaanalüüsi minna.

Analüüsist sain teada, et minu keha arvab olevat end aasta vanem kui tegelikult on, et minu pikkuseks on siiski 170,2 cm kuigi arvasin viimased aastad, et olen 168-169 vahele toppama jäänud. Minu keha on lihaseline ent rasva on 2 kg rohkem kui peaks. Minu luustik kaalub 500grammi üle normi, seega olen ma ametlikult ja sõna otseses mõttes suure kondiga :D (mis muidugi ei vabanda üle 0,5kg ülekaalu!!)
Ideaalkaalu jõudmiseks võin ma päevas tarbida 1799kcal ning liikumisega pean kaotama vähemalt 330kcal, siis on tulemus, miinus kuus kilo, 12 nädalaga saavutatav.

Kendra, kelle pumpis ma teisipäeval käisin, viis läbi ka tänast kehaanalüüsi. Ta oli nii vahva ja sõbralik, imestas, kuidas ma nii palju päevas kõnnin, et 7-14 kilomeetrit täis saan. Rääkisin siis, et tööle tulles ma ei sõida bussiga maja ette, tulen kaugemalt, iga päev olenemata ilmast või töömahust käin lõuna ajal 3 km kõndimas, õhtul trenni minnes kõnnin suts üle 2 kilomeetri, trennist koju pea samapalju, lisaks valin õhtuti poes käies ikka veidi kaugema poe kui otse maja taga asuva, vabadel päevadel käin ka Kadrioru pargis suuri ringe kiirkõndimas või viimati näiteks Ülemistes jala, koolipäevadel on mul trolli peale üksjagu kõndimist, nii ta tuleb. Leian taaskord võimalusi ning välistan vabandused.

Nüüd on uued sihid silme ees ja tundub, et kui mujalt kadus rasv üsna vähese vaevaga, siis kõhult, mis on ainus koht, mis mul üle normi rasvunud, ei lähe see kohe üldse vähemaks - kas ma pean tõesti maiustuste osakaalu oma menüüs vähendama? :( Aga missugused hüved siis jäävad, kas peale trenni millestki muust ei saagi rõõmu tunda? omgomg, mis ma teen? :(

Tuesday, February 24, 2015

uued papud, veelgi suurem motivatsioon!

Motivatsiooni suurendamiseks aitab teadupoolest imehästi uute kaunite treeningriiete või -vahendite ost. Motivatsioonist mul puudust pole, aga otsustasin end sellegi poolest hellitada uute treeningjalanõudega.

Olin silmanud roosasid Nike üldtreeningu jalatseid Sportdirectis kahel korral. Nüüd seadsin jalutamistuuri sinnapoole, et need koju tarida. Minu roosad lemmikud olid maha müüdud ning olin üsna nukker - mul on nii suur jalg, et tihtipeale ei leiagi sobivaid jalavarje. Viimased jooksutossud ostsin näiteks meesteosakonnast.. Aga jooksukad ei ole üldtreeningus väga mugavad. Saab hakkama, aga võiks mugavam olla.


Mott oli sajaga maas ja kui mööda keskust kodu poole lonksin, jäi minu teele Nike esinduskauplus. Ma käin seal vaid übersoodukate ajal skoorimas, nüüd neid -50% vms silte väljas polnud ent poodi ma siiski sisse astusin. Pigem mõttega, et saaks ilatseda kui kauneid asju maailmas tehakse. Klienditeenindaja hüppas kohe minu juurde ja tahtis aidata. Nende 140+ euri maksvate papude juures nentisin teenindajale, et tulin vaid vaatama. Teenindaja sai vist aru, et ma rott olen ja pakkus mulle kohe soodushinnaga treeningjalatseid. Algul keeldusin kuid siis nägin ma seesuguseid sokilaadseid ülikergeid värvilisi jooksuketse, mis sobivad ka ideaalselt üldtreeninguks:


Kui pildilt pole aru saada, on need justkui kummitallaga sokid. Kogu tallapealne osa on kootud, reaalselt sokimaterjalist, venivad, mugavad, jala järgi.

 Jep, need pildid on juba kodus tehtud :D

Napilt jõudsin hommikuni oodata, et nendega pumpi (kekutama) minna, õumaikaad kui mugavad need on, tõesti nagu sokkide väel treeniks - niiii head!

Pumpis sain ka esimest korda tehtud väljaasteid nii, et tagumises jalas valu ei tekkinud, ikka täiega success, et enne uue kava tulekut jõuan vana kava kõik osad lõpuni tehtud ja veel õigesti ka!

Mis hommikusi trenne puudutab, siis olen leidnud omale kaaskannataja, kes viitsib isegi rohkem hommikuti käia kui mina. Või pigem niipidi, et ta õhtuti käia ei saa (hommikune pakett) ja mina tahaks just õhtuti rühmatrennides käia (hommikused algavad liiga hilja, jään tööle hiljaks), nii mul eelmisel nädalal 5 trennipäeva ja sel nädalal kolm juba kirja saigi.


Mott on põhjas ja uuel nädalal ootab meid oma ahvatlustega London. Hilbud, soodsad trennihilbud, ma tulen päästan teid ära! <3

Huvitav oleks kuulata, mis teisi trenni-inimesi motiveerib? =)

Friday, February 20, 2015

sel nädalal kõndinud üle 40 km!

Nädal eelmisest postitusest möödas, peaksin heietama nagu pensiokatele kohane - tõesti aeg lendab käest!

Sel nädalal olen käinud mitmel korral Kadrioru pargis jalutamas, ühel päeval kogunisti 14 kilomeetrit, lisaks üks bodypump, üks spinn ja kahel järjestikusel hommikul jõusaali trennid. Tervis oli pärast sünnademöllu magamatusest veidi kehvemapoolsem, kahel päeval jäin lausa töölt koju, mistõttu pikendasin teistel päevadel kõndimistiire olles tänaseks sel nädalal kõndinud 40,87 kilomeetrit. See on täpselt sama pikk tee kui pealinnast minu vanematekoju. Muljetavaldav :)

Pumpis tõstsin raskusi, kui enne tegin kõike 5-kilose kangiga, viimase seeria kükke vahel ka 10kilosega, sama lugu seljaga, siis nüüd lisasin jalgu treenides igale harjutusele 5 kilo juurde. Megaraske oli kükke teha, ma pole kunagi trennis nii hullult pingutanud, kuid see tasus ka kuhjaga ära: seda pingutust on lihastes tunda ka veel kolm päeva hiljem :D Mis puudutab väljaasteid, siis sain seekord need üsna valutult tehtud, kuid treener rõhutas, et raskus peab siiski esimesel jalal olema. 

Nädalavahetusel tahaks mõnda uude trenni minna või koguni uude treeningsaali - Roccasse näiteks. Nüüd mul üks võitluskaaslane ka olemas, kes viitsib minuga nii tööpäeva varahommikuti kui ka nädalavahetusteti jännata :)

Veel tahaksin teile kõigile südamele panna, et kiitke inimesi, kes on teie ümber. Mul läks ükspäev tuju nii nulli kui sain aru, et keegi minu pingutusi ei näe: "aaa, oled ka 10 kg alla võtnud vä? oota, tõuse uuesti püsti, ma vaatan!" Üks sõber küsis selle peale kohe, et kelle jaoks ma siis üldse treenin: enda või teiste? Loomulikult enda jaoks, aga vahel on kellegi kiitust või innustamisi tarvis, et veelgi rohkem motiveeritud olla. Olgem ausad, kellele ei meeldiks kui tema pingutusi märgatakse? 
Üksasi on see kui mu mõni suvaline tuttav või võõras lugeja seda ütleb, loomulikult olen ma meelitatud, eestlase suust on seda üldjuhul küllalt keeruline välja tirida! Aga vot südame teeks veel soojemaks kui keegi lähedane ka seda märkaks, hindaks.



Varastasin selletarbeks Aileni blogist pildi ka


26.02 lähen kehaanalüüsi, ei jõua ära oodata, et tulemused teada saaks!

Friday, February 13, 2015

spinning erinevate treeneritega

Täna hommikul käisin taas spinnimas, kann oli eilseõhtu spinnist veel kange, aga tänane treener pidi nii äge olema ja kui tihti mul ikka vaba hommik on!

Margus tundus algul veidi kummaline, silmsidet terve trenni jooksul kellegagi ei tekitanud, vahtis ainult maha ja päris valju häälega andis käsklusi, aga ma olin esimeses reas ka, meibi tagumises oleks okei olnud. Sain jälle tõestust, et treenerist oleneb ikka megapalju! Tänane trenn ei olnud üldse lihtsate killast, hoopis omanäolisem, nõudes rohkem pingutust ja muusikavalik oli ka vahva. Venituste ajal kuulasime Erich Kriegerit näiteks :D

Olles tänaseks viie erineva treeneri juures spinnimas käinud, võin öelda seda, et pooled neist ei kasuta mõisteid, näiteks "tempo" ja "pooltempo", pooled neist ei pööra tähelepanu sellele, et kehahoiak õige ja põlved pehmed oleks, et püsti seistes puusad sadula kohal asetseks, et õlad peaksid all ja pingevabalt olema, et keharaskus oleks jalgadel mitte randmetel jne. Ma õnneks ei saa öelda, et keegi proovitutest megahalb oleks, aga osadel on lihtsalt põhjalikumad trennid ning jagavad rohkem informatsiooni, näiteks Marek mainis oma trennis viimasel workshopil läbitud teemasid, sest selge see, et kõik sinna (k.a mina) ei jõudnud. Viktor jagab aga tihti toitumissoovitusi. Nunnu, kui pole kahju oma teadmisi jagada. :)


Täna sain ka sõbrapäeva kampaania esimese kingi kätte - Virus oli valida kas saunalina või kehaanalüüs, võtsin viimase ja tahaks juba minna!!!

Thursday, February 12, 2015

mõni juurikapilt ehk minu sünnipäevalaud

Alustuseks olgu öeldud, et eile sain ma 28-aastaseks. Päris kohutav oli mõelda, et näiteks 15 aastat tagasi tegin ma oma sünnipäeval viktoriini :D Sama tegin ka eile, sellepärast see mõte mu pähe eksiski. Aga see 15 aastat kõlab kohutavalt, ma alles olin ise 15-aastane!

Misiganes. Vaadake parem mu toidulauda (ühed korvikesed ja lihatooted ei mahtunud pildile):




Jaaa, te nägite õigesti - krõpsud. Need peavad olema, sest kõik ei pruugi juurikaid süüa :) Ise sõin vaid cuacamole-leibasid ja mõned juustukangid, teiste asjade sõber ma ei pole.

Kõige khuulimaks kingituseks pean seda, mis sisaldas endas brokolit, kurki, porgandit, peakapsast ja Sportlandi kinkekaarti - tõeline sporditsiki unistus! :D
Lisaks sain veel Euronicsi kinkekaardi (tahan mahlapressi osta), kehahooldustooteid, erinevaid teesid, Juustukuningate juustu, Juustukuningate ning Rahva Raamatu kinkekaardid (kavatsen mõne trenniraamatu osta). Ja ei ühtegi mõttetut kingitust. See on tõesti esimene seesugune aasta. Väärt inimesed minu ümber, kniks.


Kahepäevane puhkeaeg on nüüdseks läbi. Proovin õhtul kaks trenni järjest teha, et seda Geisha kommipakki, mis mu laul seisab, tasa treenida..  

Monday, February 9, 2015

väljaastete keerukusest

Esmaspäevane trenn oli mega. Minul jälle higi otsaeest mööda põski alla virisemas kui mõni teine vaid veidi kergelt näost õhetas. Ma ei tea, kas minu jaoks on mu 5 või 10-kilosed raskused (sõltuvalt loost) liiast või teised on niipalju rohkem treenitud, ma ei tea, aga mul on tunne nagu ma olen ainus, kellel see trenn peaaegu vere ninast välja pressib :D

Ja siis tuli väljaastete kord. Seekord proovisin kangiga. Alustuseks parem jalg ees, ma suutsin terve parema jala seeria kangiga lõpuni teha. Küll vaid 5-kilose raskusega, aga ei mingit valu, ei mingit ebamugavustunnet. Vaatasin peeglisse, et jep, nüüd mõlemas põlves täisnurk ja ju ma siis varasemalt liiga pika väljaaste tegin ning sellest see ebamugavus. Mõtlesin juba, kuidas ma Kiku blogisse lähen kilkama, et i made it! Ja siis tuli vasak-jalg-ees-kord, omg, esimene väljaaste oli.. nagu varasemalt, ebamugav, tagumise jala sääres kramp, no ei saa teha. Vaatasin küljepeeglisse, nurgad õiged, valu alles. Viskasin kangi maha, proovisin ilma, no ikka ei saa. Kuradi sitt!
Aga parem üks jalg tugev kui mõlemad nõrgad, onju? :D
Kahjuks ei lohutanud mind ka üleüldine väljaastete tehnika saalis (mida vahtida sain kui kükke väljaastete asenduseks tegin), enamikul ikka esimese jala põlv läheb kükkides üle varba.. valus vaadata.

Täna lugesin ülalmainitud blogist, et väljaasteid tehes peaks 75% raskusest esimesel jalal olema, aa, siis. Ma arvasin, et kui ma otse keskele alla kükin, siis on ka raskus võrdselt jalgade vahel jaotatud, kas teie teadsite seda või olen ma ainus amatöörväljaastuja? :D Kahjuks lugesin ma seda alles pärast trenni, seega järgmine kord proovin vasaku jalaga sama, ehk saab enne uue kava tulekut asja selgeks :D

PS! Kuu lõpus pidi uus kava tulema, veits ootusärevus sees.. ja parem oleks, et seal vähemalt üks nii hea lugu on nagu praegune jalgadelugu, whoopwhooop!

KõhtSelgTuhar ja sõbrapäev MyFitis

Pühapäeval käisin üle mitme nädala KõhtSelgTuhar trennis. Seekordseteks abimeesteks olid papptaldrikud, mis taldade alla pandi ja siis hakkas kõikvõimalikes suundades jalgade hargitamine pihta. Ma ei arva, et ma tänaseks enam väga nõrk olen, aga vot plankida ning samal ajal taldrikutel olevaid jalgu hargitada on ikka veidi raske (loe: üsna võimatu). Samamoodi taldrikutega mägironijat teha. Nende harjutuste ajal ma päris niisama matil ka ei pikutanud, plankisin siis "puhkuseks" ilma jalgade liigutamiseta. Lisaks kõrvale-diagonaalis-ette-taha jalgade kiired ja veel kiiremad liigutamised ning tänaseks on tulemus tunda - reie siseküljed mõnusalt valutavad :) ehk siis Marge Nõmmiku trennid on nunnud!

Viimati kuulsin ühe tuttava kehakultuuri õppiva tudengi käest, et lihasvalu puhul peab kehal laskma puhata, peale ei tohi teha, aga noooo täna on pump ju. Ja kuidas siis muidu lihas kasvab kui mitte seda lõhkudes!? (A)

Kokkuvõtteks saab öelda, et eelmisel nädalal sain kokku 5 treeningpäeva ning kahel päeval kõndisin tavapärase 6 km päevas asemel lausa üle 8 kilomeetri. Arvestades missugune sünnipäevade maraton-nädal oli, poleks tõtt-öelda uskunud, et nii hästi läheb!

Kolmapäeval on mu enda sünna, samamoodi reedel ja siis kohe otsa valentinipäev + kooli nädalavahetus on mul ka. Aga nagu öeldakse: ajapuudus on tegelikult aja planeerimatus. Go-go-go! ja mina jooksen pumpima.


PS! Kui keegi tahab vahemikus 13.-15. veebruar mõnes Myfitis tasuta liituda ja tasuta spordikotti saada, siis mina võin Sinu sõber olla :D Anna oma soovist märku ja me jääme mõlemad rahule! :)

Thursday, February 5, 2015

kuidas ma Mareki Fatburn45''-s käisin

Eile käisin esimest korda Fatburn-spinnis, treeneriks oli Marek ning tund toimus Lasnamäe Myfitis. Varasemalt temaga kokkupuude puudus, seega olin üsna kõigeks valmis. Aga appikene kui tore ta oli! Alguses kohe käis saalis ringi, et kas kellelegi pole abi vaja, kruttis ja sättis kui midagi silma kriipis. Minu kogemuste põhjal enamik treeneritest seda ei tee, suhtumine umbes, et saa ise hakkama kui siia tulid! Ja muusika oli normaalse valjususega ning treener kaasa ei laulnud, uskumatu missugused tegurid minu jaoks olulised on! :) Marek tegi aga nalja, oli mõnus ja energiline, trenni vahepeal tuli näiteks mu ratta juurde ja ütles, et ma suudan ikka rohkem ju ja keeras minu koormuse nuppu :D

Trenni lõpus panin korraliku pange ka. Kui ma reie esimest osa venitan, olen harjunud vastaskäe üles välja sirutama. Eile tegin seda just siis kui Marek küsis, kes meist nädalavahetusel Tartu maratonile lähevad :D 
"ahaaa, või et Sina lähed?"
võtsin käe alla: "aa, eieieie, ma sirutan.." 

naer üle saali :D

Trenn on igati oma nime väärt, sest minu maikal oli trenni lõppedes märgi osasid tunduvalt rohkem kui kuivi ja jalad lausa lirtsusid tossu sees. Ohkuiheatunne!

Nüüd on vaid üks spinn jäänud, et auhinna võitmisele pretendeerida. Ausalt öeldes läheksin parema meelega mõnda teise trenni kui spinni, sest olen veidi tüdinenud sellest väntamisest. Mareki omasse veel läheks, aga mulle sobib tema trennidest vaid see kolmapäevane, aga mul on tarvis selle nädalaga viimane spinn ära teha. Tough life. :D

Tuesday, February 3, 2015

"kuidas sa viiiiiitsid?"

Viimasel ajal on nii blogi kui feissubuuki Naised trenni! kommuuni maastikul päevakorras küsimused, mis kedagi motiveerib või kuidas me viiiiitsime. 




Sellest olen varemgi rääkinud, kuidas paljud ohivad, et kuidas mina ikka viiiiiiiiitsin trennis käia. Kell 5:45 üles ärgata. Mõnel õhtul kaks trenni teha. Kas ma koolis ja tööl enam ei käigi? Kust ma selle aja võtan? jnejnejne.
Aga kas ei ole mitte hea tunne kui lemmikriided päev päevalt seljas rohkem liiguvad, suureks jääma hakkavad? Kui iseenda peegelpilt iga päevaga paraneb ja end (taas) armastama hakkad? Kas ei ole mõnus pärast rasket tööpäeva trennis end kokku võtta, pingutada, higistada ja tunda kuidas pekk põleb ja lihased arenevad? Kas ei ole pärast trenni imeline enesetunne ning põsed mõnusalt rõõsad ja tervislikkusest pakatavad? Kas ei ole mõnus järgmisel päeval valutada neid lihaseid, mille olemasolust sul aimugi polnud? Kas kodus diivanil lösutades, silmi ja keha koormates õhtud läbi netis või teleka ees vahtimine on teie arust täisväärtuslik elu? Valikute küsimus. Ma panen näiteks teleka käima ainult siis kui korvpalli mänge või Looduslikku valikut näitab, muul ajal on teised tegevused. Aga ma ei mõista kedagi hukka, me kõik oleme nii-nii erinevad. Tee seda, mis Sind rahuldab, pingetest vabaneda aitab ja sära silmadesse toob :)

Viimasel ajal olen teinud 5 trenni nädalas, mistõttu lisaks teistele, kes mind hulluks peavad, hakkas isegi peika ükspäev sellele vihjama, et kas mul armuke või, et nii tihti trennis müttan. Naer :D :D :D Ju tal endal veidi kurb (vist ei ole õige sõna?) vaadata, kuidas ma enne ja pärast trenni õitsen, aga tema sporti teha ju ei saa kuigi niii väga tahaks.


Vähempopulaarsem küsimus ei ole ka see, et miks ma alkoholi ei joo. Meie sõprus katkes septembris ning mõningate eranditega on kestnud siiani. Ma ei leia, et minu õhtu/üritus/pidu sellevõrra magedam oleks kui ma alksi ei joo. Mulle just meeldib, et ma poolt järgmist päeva maha ei maga, saan hommikul värskena ärgata ja näiteks trenni minna :D Paljud ei saa sellest kahjuks aru. Vastusele "ma lihtsalt ei taha" vaadatakse viltu, või noh imelikult, et mis mul viga on!? mistõttu olen nüüd öelnud, et olen rase. Nii jäetakse vähemalt hing rahule. Veebruaris on seda eriti hea öelda, Mang ennustas ju ka, et pisipere tulekul :)


Täna hommikul Digist lugedes sain targemaks, et Google on teinud mingi uue äpi, mis akut eriti ei kuluta ja loeb sinu aktiivsust terve päeva jooksul. Kaaddeem, et see ainult Androidil töötab..
Kellel nimetatud op-süsteemiga telefon, saab Google Play veebipoest tasuta Google Fit rakenduse alla laadida. Gogogogo!

Monday, February 2, 2015

sel nädalal juba neli trenni kirjas!

Esmaspäeva õhtul tegin juba rutiiniks saava seekord eriti raskena tunduva pump + spinnikombo. Pumpis oli asendustreener, kel rütmitunnetus hea, seega olin ma peaaegu ainus, kes tema kombel muusika taktis harjutusi sooritas, teised olid liiga varajased või jäid hiljaks olles harjunud nende tavapärase treeneriga, kel rütmitunnetust pole. Veits jess oli, ma juba arvasin eelmisel korral, et minus on viga, et ma liigutustele õigeaegselt pihta ei saa.

Täna hommikul ei suutnud ma otsustada, kas lähen hommikupimeduses pumpi või teen hoopis kardiot. Ka spordiklubi liftist väljudes ei olnud ma ikka veel otsustanud, mida teen, ka siis veel mitte kui jooksulindil esimesi kiirkõnni samme tegin. Sammud läksid hästi ja mõtlesin, et keha ei tohiks üleliia ka koormata, seega jäingi 45 minutiks kiirkõndi tegema läbides 7%-lise tõusuga kokku 3,7 km. Higi võttis kenasti lahti ning terveks päevaks hea tuju!

Endomondos mingi Veebruari kilomeetrite kogumise challenge, otsustasin osa võtta, aga unustan ju koguaeg selle äpi tööle panna! Eile ekstrasamme ei teinud, ikka jala lõunale ja sealt edasi trenni, sain kokku 6,38 km. Not bad.

SpordID-s ka mingi veebruari challenge, kus tuleb oma spordikpäevikut täita ja seejärel saab auhindu võita. Nooo ma olen oma veebruaris tehtud nelja (kõndimine ka!) trenniga esimene, wohooo :D

Lisaks see Myfiti spinni-kampaania. Fortuuna, palun laavi mind.. sünnipäevaaeg ikkagi ja nii :P


Mul on pühapäeva hommikust saadik kõht valutanud, valutab juba ärgates, aga nii hullult liiga ei tee, et magamist häiriks. Ma loodan, et see on sellest, et ma pillide söömise (tegin seda 11 aastat!!!!) lõpetasin, mitte et mu pimesool lõhkeb või midagi. Kummaline on see, et trenni tehes valu pole, muidu on koguaeg tunda. Ehk siis tuleb veel rohkem trenni teha! :D
Pillid on teatavasti paljudel tsellukat tekitanud ja ma ei mäletagi seda aega kui ma neid ei söönud. Seega lisaks sellele, et ma enam hormoone igapäevaselt alla ei neela, saab ehk ka jalad siredamaks ;)