Sunday, November 24, 2013

Life begins at the end of your comfort zone ehk algus

Mulle on korduvalt ja erinevate inimeste poolt öeldud, et ma olen nende tutvusringkonnas kõige suurem kaalukõikuja. Kui ma tahan ja teen trenni, kaovad kilod üsna kiiresti, kui aga mul on stress või ei-viitsi-periood, söön end kakukeseks.

Spordiga pole ma terve elu praktiliselt kokku puutunudki kui kehka tunnid välja arvata. Gümnaasiumi viimastes klassides liitusin aeroobikakambaga ja kaalusin kooli lõppeks 45 kilo.
 
Seekordne pauk tuli mulle kui välk selgest taevast kui ühel hetkel kaalule astudes vaatas mulle silma number 79,9 kilogrammi. MIDA?


Midagi tuli ette võtta ja kohe, mitte uuest aastast, kuust või nädalast.


Algus oli minu jaoks väga raske, sest ma ei söönud ühtegi juurvilja peale kartuli, köögiviljadest kõlbas vaid kapsas ja seegi hapendatud kujul ning korra aastas - jõululauas.
Tänaseks söön juba edukalt kurki, porgandit, sibulat, kapsast ja brokolit. Viimaseid vaid püreestatud kujul supi sees, aga siiski on see minu jaoks suur edasiminek. Samuti olen sina-sõpradeks saanud arbuusi, viinamarjade ja näiteks kiiviga, mida ennemuiste suu sissegi ei kannatanud võtta.


Viimase 15 kuuga olen kaotanud oma kehakaalust 12 kilo, täiesti iseseisvalt ja omast tarkusest, aga nüüd kaal seisab.. ime ka pole, šokolaad ja kohapiimakreemid on ju endiselt minu lemmikud!


Märtsis 2015 kehaanalüüsis käies sain tulemuseks, et minu keha on lihaseline, aga kõhupiirkonnas on kaks kilo rasva, mis tuleks maha raputada, vaatame, mis saab :)



No comments:

Post a Comment